Pikkpoiss kartulipudruga

Koostisained

• 500 g kodust hakkliha
• 1 keskmine sibul
• 1 küüslauguküüs
• 2-3 viilu saia
• 2 tl sinepit
• 2 tl vahemere ürdisegu
• 2 tl paprikapulbrit
• soola
• pipart

Kartulipudru koostisained

• 1 kg kartulit
• 2 dl rõõska koort või täispiima
• 50 g võid
• 1 spl hapukoort
• sool
• pipar
• till

Valmistamisõpetus

1. Eelsoojenda ahi 200 kraadini.
2. Leota saiaviile vees. Vala ära liigne vesi kuid ära saia kuivaks pigista.
3. Tükelda sibul ja küüslauk.
4. Pane kokku kõik komponendid ja sega hästi läbi, et mass oleks ühtlane.
5. Aseta pikkpoiss ahjuvormi ja pane ahju alguses 20 minutit ilma kaaneta.
6. Aseta ahjuvormile kaas peale ja küpseta veel 10-15 minutit.
7. Kartulipudru tegemiseks keeda kooritud kartulid hästi pehmeks ja vala keeduvesi ära.
8. Lisa kuumutatud rõõsk koor ja või ning tambi kartulid katki.
9. Lisa hapukoor, sool ja pipar ning soovi korral värske till. Klopi puder kergelt läbi.
10. NB! Liigne kloppimine või mikserdamine eraldab kartulist tärklise ja segu jääb ebameeldivalt liimjas
11. Serveeri Pikkpoiss ja kartulipuder ning lisandiks aurutatud köögiviljad – näiteks brokkoli ja roheline hernes.

Pikkpoiss kartulipudruga

Pikkpoiss kartulipudruga on roog, mis tekitab rõõmu ja naudingut nii suurtes kui väikestes.
Lisaks on pikkpoiss kartulipudruga universaalne, sobides nii lõuna- kui ka õhtusöögiks. Mõnusad vürtsid ja liha mahlasus annavad maitsva ja täidlase meki kartulipudrule, mis komplementeerib roa tekstuuri ja teeb selle hõlpsasti nauditavaks toiduks. Vaatame aga lähemalt, kuidas pikkpoiss meil välja kukkus.

Pikkpoiss ehk hakkliharull, hakkpraad või hakkpäts, rahvasuus ka vale jänes, on enamasti piklikus ahjuvormis küpsetatud hakklihast toit. See on pärit Mandri-Euroopast, juured ulatuvad Vana-Roomasse. Ajalooliselt on roa põhikoostisaineks kas veise-, lamba-, sea- või metsloomaliha, harvemini hobuse- või linnulihast valmistatud hakkliha. Hakklihale lisatakse lisakoostisena näiteks leiva- ja saiapuru, sinepit või tomatipastat. Maitseainetest võib lisada peterselli, sellerit, koriandrilehti, soola, pipart, karrit või eksootilisemaid vürtse: näiteks jahvatatud nelki, tähtaniisi ja kaneeli (ka kassiat). Pikkpoissi tehakse muuhulgas seene-, muna-, juustu- või juurviljatäidisega, aga imehea valmib ka täidisevabana, nagu Margit seda seekordses retseptis presenteerib.

Pikkpoisi valmistamiseks on vaja kindlasti kvaliteetset ahjuvormi, kus roog ühtlaselt küpseks. Selleks kasutasime me Apelsini ahjuvormi ning serveerimiseks esteetilist praetaldrikut. Nagu ikka, peitub roa valmistamine peensustes ja detailides. Kartulipudru juures on tähtis kartulit mitte liigselt kloppida või mikserdada, kuna see eraldab kartulist tärklise ja jätab pudru ebameeldivalt viskoosseks. Pikkpoisi puhul on tähtis maitseainete kasutamine, et liha jääks piisavalt maitseküllane ning mitte mage. Roa juurde soovitame kindlasti midagi rohelist juurde valmistada, mis annaks meile vajalikke igapäevaseid vitamiine, kuid ka kauni värvigamma taldrikul, muutes roa veelgi isuäratavamaks.

Pikkpoiss kartulipudruga on säravalt meelde jäänud roog ilmselt me kõigi lapsepõlvest ning seda põhjusega. Antud roog tekitas täpselt sama emotsiooni, kui aastatetaguses nooruspõlves.

Lisaks väärib mainimist asjaolu, et hakkliha on organismil kergem seedida kui traditsioonilist liha.

Samas on pikkpoiss kartulipudruga tehniliselt väga lihtne toit, mida valmistada ning piisava koguse juures saab seda nautida mitu päeva, kuna liha läheb seistes isegi paremaks.