Kuidas maitseb kodumaine rumm
Täiesti puhtal kujul või seotuna eriliselt lõunamaiste kokteilide sisse – rumm on (maitse)elamusi pakkunud juba pikki sajandeid. Tuleb välja, et ka eestlastel on selle tegemiseks oskused ja muu vajalik olemas – Kochi meistrid on Vergi nime all saanud hakkama mitme kodumaise rummiga ning kolme neist õnnestus ka meil maitsta.
Kõige alguseks on suhkruroog
Rummi ajalugu on tohutult põnev ja ulatub tegelikult kaugemale, kui me arvatagi oskame – Araabiasse. Pärsia teadjamehed olid esimesed kes sellest päriselt suhkrut tootma hakkasid ning Indias tehti sellest veinilaadset alkoholi mis kandis nime brum.
Ka 16. sajandi Euroopa kolonialistid nägid suhkruroo väärtust, kuid tol ajal oli enamus sellest araablaste kontrolli all mis eurooplastele üldse ei sobinud. Nende lahendus oli koloniseeritud Aafrikamaade rakendamine suhkruroo kasvatamisse, mis levis ka kariibimere saartele ning uuele mandrile. Suhkruroost suhkru tootmise kõrvalsaadust melassi peeti seal kasutuskõlbmatuks ning enamjaolt kallati see merre kuni ühel hetkel avastati, et sellest saab päris head alkoholi toota – Rumm oli sündinud.
Rummi mitu maitset
Kuigi neid on veelgi lisaks, siis enamjaolt tuntakse kolme tüüpi rumme – tume, hele ja spiced ehk vürtsidega. Just neid proovisime järgi ka meie. Esimesena läks käiku Vergi Dark Caribbean Rum – segu erinevaid tumedaid rumme Kariibidelt. Joogientusiastid teavad rääkida, et tume rumm on mõeldud tarbimiseks eelkõige puhtalt või vähekese jääga, sest just siis pidid selle eripärad ja maitsed kõige paremini välja tulema – täitsa nii ongi.
Teele näiteks proovis esimest korda rummi puhtal kujul ning oli meeldivalt üllatunud kõikidest nendest aistingutest. Mõnus magusus ja karamelli lõhn segunesid hästi üheks tervikuks. Kangust on joogil piisavalt, et ühest klaasikesest enamat omale ei lubaks. Timo, kes muidu on suur viskisõber, lausus vaid kiidusõnu: „Lase vaid sellel pisut hingata ja saad ühest klaasist terve elamuse.”
Mina ja Maiken oleme selles mõttes kehvakesed, et kange alkohol puhtal kujul meile väga ei sobi, aga kokteilina küll. Tegime omale klaasi painkiller-it – tume rumm koos ananassimahla ning kookoskoorega ja saime rõõmsal moel üht ilusat suveõhtut nautida. Tumeda rummi nüansirikkus tuli selles koosluses ka väga hästi esile ning Teele mainitud karamelli tuli ka kokteili maitses välja.
Valge rumm on nii selge kuna seda on põhjalikult filtreeritud – kõik mis rummile tumedama tooni annavad on valgest rummist eemaldatud. Seetõttu piirdub selle maitsete sügavus kerge magususega. Harilikult on see just kokteilide tegemiseks, aga Timo proovis seda lihtsalt vähese jääga: „Kurat, päris hea oli.”
Tegime sellest ka maitsvad mojitod ja daquirid, kus just tänu rummi tagasihoidlikusele said domineerida need puuviljased maitsed.
Viimasena proovisime Vergi spiced rummi. Sellele on lisatud terve hulk erinevaid vürtse, mis samuti just puhtalt juues väga mõnusalt esile tõusevad. Selle tunnistajateks olime ka meie Maikeniga, lisasime pisut jääd ning nõnda võitis see ka meie südamed. Natuke rosmariini, kaneeli ja seda kõike segatuna karamelliaroomidega oli üks väga mõnus kombo.
Timo jaoks oli seda pisut liiga palju ning koos Teelega otsustasid nad teha ühe Black Mojito – kokteil koos laimiviilude ja mulliveega. Kokteil tasakaalustas kõik need erinevad lõhnad ja maitsed üheks suurepäraseks seguks.
Väärt kraam kodumaistelt meistritelt
Poleks arvanud, et kodumaine rumm mind nõnda võluda võib. Toimib ta nii puhtal kujul kui ka erinevate kokteilide näol ja peab ütlema, et ka hommikul polnud kuidagi raskem olla kui muidu. Suvisel ajal on erinevad kokteilid just mõnus viis pakkuda asendust tavapärase õlle või siidri nautimisele. Võid ka ise järele proovida – natuke Kochi rummi ja lõunamaiseid mahlu segamini ning saad suvist päikest nautides end tunda justkui mõnel Kariibimere saarel.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
