Veebruar on meile kõigile pidupäev, saab ju meie kallis Eesti jälle aasta võrra vanemaks. Nii mõnigi otsib sellel tähtsal päeval välja oma triiksärgi või kleidi, sätib ära juuksed ning paneb lauale head ja paremat. Kuigi traditsioonide kohaselt on kiluleib ja pits kangemat saanud mitmeski majapidamises tervitusringi või isutekitaja tiitli, siis sel aastal võiks käes olla hoopis pokaal, kus kihiseb puuviljane roosa vahuvein.
Kui kuuleme kedagi ütlemas Prosecco, viivad mõtted kohe riigi peale, mis näeb välja nagu kõrge säärega saabas. Seekordne kihisev peakangelane saadab meid Itaalia kirdeossa Venetosse, kus valmib elegants ise – Prosecco Rosé Extra Dry, mille autor on Cantine Maschio. Selle veinitootja lugu sai alguse 1973. aastal, mil Bonaventura Maschio muutis oma perekonna piiritusetehase veinitehaseks, mis oli juba siis oma meetodite ja tehnoloogia poolest tipptasemel. Pole siis imestada, et Cantine Maschio Prosecco Rosé on oma kvaliteediga turgu vallutamas nii Euroopas kui ka Ameerikas. Just Maschio avangardne tehnika ja kvaliteedimärgis DOC sõlmivad omamoodi abieluliidu, kus oma sidemed ühendanud elegants ja traditsioonid.
Meie elegantne roosa vahuvein valmib kahest viinamarjasordist: 85% Glerost (itaaliapärane clero), mis kunagi kandis ka endaga Prosecco nime, ja 15% Burgundia päritolu tumedast marjasordist Pinot Noir’st, mida kasutatakse vahuveinide valmistamiseks. Kui nüüd anda võimalus oma lõhnaretseptoritele, siis satuvad nad põhimõtteliselt spaasse. Valged ja punased lilled segunevad marjaste nootidega, paitades ninasõõrmeid vaarikate, maasikate, kirssidega. Suviselt paiskub vastu ka sireliõit. Ka maitse on suviselt värske, lubades keelel tantsiskleda küpsetel vaarikatel, maasikatel, veriapelsinil ja teistel tsitrustel. Puuviljasus ja happelisus on kenasti tasakaalus. Roosa vahuvein, millele annavad värvi Pinot Noir viinamarjakestad, valmistatakse Charmat-meetodil, mis kätkeb endas kindlaid marjasorte ja terasvaadi fermentatsiooni, mis kestab tavaliselt 3–6 kuud. Lõpuks vein jahutatakse, et järelejäänud elusad pärmirakud uuesti käärima ei läheks. Aga nagu teada, siis hea ja kvaliteetne ei valmigi üks-kaks-käed-puhtaks-valmis-tegumoega.
Kui temperamendi poolest jääme itaallastele kõvasti alla, siis söömisharjumusi arvesse võttes vast mitte nii palju. Nagu enne öeldud, on meil vabariigi pidupäeva puhul tavaliselt laual väike kiluvõileib ja kartul, aga sama hästi võiks ju tuua selleks aastaks letti toorsingid, pardiliha või carpaccio, mis on toormarineeritud veiseliharoog. Alati ei pea ehk midagi „raskemat“ (loe: lihalist) sööma, ka väike salat või isutekitajaks eelroad sobivad Prosecco Rośe kõrvale suurepäraselt. Ja kui mõni suu eelistab koorikloomi, siis ka sinna kõrvale passib klaasike punakasroosakat vahuveini ideaalselt. Maschio Prosecco Rosé on seega erinevate toitude kõrvale universaalne jook, mille pokaali huulele tõsta.
Kuna kätlemine ja aastapäeva ball ohustavad ära jääda, siis miks mitte panna kodus üks meeleolukas, samas väärikas pidu püsti. Pidupäeva puhul võib ikka elegantne roosa vahuvein menüüs olla. Vala jahutatud Prosecco Rosé ainult väiksemasse bordeaux’-klaasi ja lase mullidel tuju tõsta. Head aastapäeva!
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Sinu tervist!
