Viini struudel koos Eesti parima pagariga

Taigna koostisained

• 250 g kõrgemat sorti nisujahu
• 1 M muna
• 1 spl toiduõli (nt rapsi)
• Näpuotsaga soola
• 100 ml leiget vett
• 0,5 tl äädikat

Täidise koostisained

• 2 kg õunu (Granny Smith)
• 100 g suhkrut
• 20 g vanillisuhkrut
• 2 tl kaneeli
• 150 g rosinaid
• 50 g võid
• 100 g saiapuru

Vaniljekastme koostisained

• 2 munakollast
• 1 spl suhkrut
• Näpuotsaga soola
• 1 spl maisitärklist
• 2,5 dl piima
• 1 spl vaniljesuhkrut
• 1 spl võid

Taigna valmistamisõpetus

1. Sega kokku muna, vesi, õli, äädikas ja sool. Seejärel sega jahuga.
2. Sõtku kõigist koostisosadest pehme tainas kuni tuleb laua ja käte küljest lahti.
3. Tambi umbes 100 korda enne kui tainas muutub sametiseks.
4. Vormi tainas palliks ja pintselda õliga üle ning pane tainas sooja kaussi rahunema umbes 20-30 minutiks (kausile kilekaas ümber).
5. NB: kergem on tainas kaheks palliks teha, siis tuleb kaks veidi väiksemat struudlit ja tainast on kergem hiljem töödelda.

Täidise valmistamisõpetus

1. Pärast seda kui tainas on seisnud rulli tainas jahusel rätikul lahti (ettevaatlikult, et rätiku külge ei jääks).
2. Venita tainas õige suurusega ja paksusega tükiks.
3. Sulata kuumal pannil või ja prae pannil saiapuru kuldpruuniks.
4. Seejärel kui tainast on piisavalt venitatud ja on parajalt õhuke, määri pealt võiga ja pruunistatud saiapuruga. Tainal paksud servad ära lõigata.
5. Koori ja viiluta õunad, lisa suhkur ja rosinad ning sega läbi.
6. Lisa täidis ühte äärde ristküliku kujuliseks ja hakka rullima.
7. Pärast igat rullimist katta sulatatud võiga.
8. Küpseta 180 kraadises ahjus umbes 30-40 minutit kuni on pealt kuldpruun.
9. Poole küpsetamise ajal katta sulatatud või kihiga ja kohe peale küpsetamist uuesti võiga pintseldada ning katta rätiku või küpsetuspaberi ja rätikuga, lasta jahtuda.
10. Serveerida leigelt koos maitsestamata vahukoore ja vaniljekastmega.

Vaniljekastme valmistamisõpetus

1. Klopi munakollased lahti, lisa suhkur, sool, tärklis ja piim.
2. Kuumuta hästi madalal kuumusel pidevalt segades kuni segu pakseneb. Aega läheb umbes 10 minutit.
3. Tõsta tulelt, sega hulka või ja vaniljesuhkur. Jahuta vispliga segades.
4. NB: lihtsalt seistes jahtuma jättes võib munakollane tükki tõmmata ja siidise kreemi asemel saada munapudru.

Stanislavi soovitus: mõnus lisand magustoitudele ja kookidele, rabarberi- või õunacrumble’i juurde täitsa vältimatu. Sobib kasutada ka napoleonikoogi kreemina.

Viini struudel – Stanislav Štõkovi retsept

Märtsikuus toimus meil järjekordne Retseptisahtli kokakooli üritus, kus erikülalisena oli meil külas Stanislav Štõkov, kes kuulutati ”Eesti parim pagar 2018” konkursi võitjaks. Stanislav ei tulnud niisama vaatama, et mis meil kokakoolis toimub, vaid pani ka ise käed külge ning näitas kõigile, kuidas valmistada üks maitsev ja krõbe Viini struudel. Struudel Stanislavi kätes valmis mängleva kergusega ning paljud kohalolijad nägid esmakordselt, kuidas valmib tõeline Viini struudel. Kui struudel oli valmis küpsetatud ja ära söödud, siis leidis Stanislav aega ka anda meile lühike intervjuu, mida ka teiega lahkelt jagame.

1. Kuidas sul üldse tekkis huvi kokkamise vastu ja miks just magusad küpsetised ja koogid?

Usun, et see pisik tuli ikka perekonnast. Ema on mul suur küpsetaja. Lapsepõlvest mäletan, et ta kokkas perekonnale iganädalaselt midagi – pühapäeviti pannikaid ja iganädalaselt kohupiima purukooki. Isa on samuti suur söögitegija, aga pigem teeb liharoogasid. Suviti jääb liha valmistamine alati tema kanda. Õde Kristiina, kes samuti Pagari saates osales, alustas magusate küpsetamisega varem, kuid ega mina ei saanud peres kehvem olla. Sai alustatud kergematest juustukookidest ja ajapikku on ampluaa päris tublisti laienenud – biskviittordid, tuuletaskud, makroonid. Usun, et mu Instagrami konto kajastab kõige paremini minu arengut. Mind võlub lihtsatest koostisosadest (jahu, suhkur, muna, või) valmistada midagi, mis lõpptulemusena on apetiitne nii välimuselt kui ka maitselt. Küpsetiste ja kookide maailm on niivõrd lai, mida teha ning mida osata, et selle elu jooksul ei jõua kindlasti kõike endale selgeks teha. Seepärast tundubki küpsetamine päris korraliku väljakutsena, kus end tõestada.

2. Kust ammutad inspiratsooni, et mõelda välja uusi ja põnevaid retsepte ning kujundusi tortidele ja kookidele?

Uusi mõtteid/ideid saan põhiliselt interneti abil, millest algab loominguline protsess. Kui käepärast satub mingi kokaraamat või küpsetiste ajakiri, lappan ka need huviga läbi. Harva juhtub, kui teen mingit retsepti täpselt üks ühele. Tavaliselt mulle meeldib kombineerida erinevaid retsepte ja maitseid, kuidas nad omavahel kokku sobivad või mõelda juurde, mis täiendus minu poolt tõstaks seda torti/kooki rohkem teistest esile. Olgem ausad, põhitõed on ammu leiutatud (tordibiskviidid, šokolaadikastmed jms) ja need ajas suurt ei muutu. Retseptid teeb huvitavaks see, kuidas autor on otsustanud kogustega mängida, mis võtteid kasutada ja mis maitse või välimuse nüansse lisada, et teha see eriliseks ja omanäoliseks.

3. Kas oled mõelnud ka ise kunagi hakata läbi viima kokakoolitusi?

See mõte on peas mõlkunud küll ja sisemist elevust tekitanud. Enne kui peaksin selle suuremalt ette võtma on kindlasti tarvis omandada rohkem kogemusi, et paremini edastada oma mõtteid inimestele ning mitte hätta jääda küsimustele vastamisega. Retseptisahtli kokakooli külaliskokana on väike samm selle poole juba tehtud 🙂

4. Kas trenn või küpsetamine? 🙂

Enne teha trenni, siis maiustada küpsetatud hea ja parema kallal… tasakaal 😀

5. Kuidas sulle meeldis Retseptisahtli kokakoolis osalemine? Kas oli ka sinu jaoks midagi uut ja põnevat, mida sa enne ei teadnud või polnud proovinud?

Kokakoolist osalemine oli minu jaoks täiega lahe kogemus. Õhkkond ja seltskond oli äärmiselt sõbralik, mis aitas end vabamalt tunda. Tore oli õpetada pundile kokandushuvilistele midagi (Viini õunastruudel), mida Eesti köökides väga ei tehta või vähemalt algupäraselt pole tehtud. Kõigile pakkus just struudli taigna valmistamine hästi palju nalja, nii sain õppuritele veidi meelelahutust ka pakkuda 😀

Enne kokakooli pole kunagi varem teinud Creme Brulee´d. See on olnud mu kokkamisnimekirjas (to-bake list´is) juba pikemat aega, aga pole lihtsalt leidnud seda hetke, et ükskord selle tegemine ise läbi proovida. Veidike pelgasin ka suhkrukõrvetamist leegiga, kuid toreda üllatusena selgus, et hirm oli asjatu. Creme Brulee on mõnus amps, mida hea meelega pakun ka teinekord oma külalistele 😛

Loe ka meie kokakooli postitust ja vaata videost, mida põnevat veel kokakoolis tegime!