Jõulud on imeline aeg! Ja veel imelisem on, kui saad seda aega nautida koos oma lähedaste või sõpradega, kellega koos valmistada oma selle aasta esimesed piparkoogid. Ka meie Retseptisahtli peretraditsioon on igal aastal valmistada oma piparkoogid koos. See annab võimaluse meil kõigil toidule käe külge panna ja mõnusalt ühist aega veeta.
Piparkoogi valmistamine võib mõnele tunduda ulme ettevõtmisena ja pigem meeldib vaadata, kuidas teised teevad. Sest on ju teada, et see tainas kipub alati lagunema ja laua külge kinni jääma ja mis need müüdid nüüd olidki? Kuid mitte alati ei pea see nii keeruline olema. Pagaripoisid hoolitsevad selle eest, et Su piparkoogid valmiksid veel lihtsamini!
Nimelt on Pagaripoisid sel aastal toonud turule lausa kaks erinevat piparkoogitainast. Üks versioon on see vana hea klassikaline. Teine variant on “Piparkoogitaigen võiga”. See on selline heledam tainas. Mitte nii vürtsine kui tumedam, aga ka päris aus ja piparkoogitaina nime vääriv toode. Meile väga maitses!
Mõlemad tainad on väga hästi voolitavad. Need tõesti ei lagune ja ei jää laua külge kinni! Aga sellegipoolest tuleb ikka laud korralikult jahuga kokku teha nagu üks õige piparkoogitegu käib. Kui sulle meeldivad paksemad piparkoogid nagu meile, siis soovitan kohe rullida tainas selliseks paksemaks. Sest küpsedes ta ülemäära ei kerki.
Lõika piparkoogivormidega kujukesed ja laota need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Päris üksteise vastu ei laotaks. Sest natuke nad ikka kerkivad. Sellise paksuse juures lase neil küpseda umbes 15 minutit 180-ne kraadises pöördõhuga ahjus. Tavalise ahju puhul 200C.
Muideks Pagaripoiste menüüs on sel aastal ka selle sama taina jaoks mõeldud glasuurid. Glasuuridega on ikka kenasti vaeva nähtud. Kõik tooted on valmistatud erinevast marjajahust. Valikus leidub nii: vanilli-, maasika-, mustika-, sidruni- kui ka piparmündimaitselisi glasuure.
Maasikaglasuur maitses nagu vanaema tehtud maasikamoos oleks pigistatud piparkoogi peale. Seda kõige paremas mõttes! Viis meid kõiki rändama nostalgia radadel.
Vaniljeglasuur oli jälle selline klassikaline. Veidi meenutas jäätist. Väga ilusa valge värvusega!
Mustikamaitseline glaasur maitseski nagu ehe mustikas!
Tuleb tõdeda, et ma pole kunagi nii vaimustuses olnud ühestki glasuurist. Ma pigem olen hinnanud nende osatähtsust praegusest väiksemaks. Ma olen alati arvanud, et need on vaid värvuseks. Kuid sel korral ma sain aru, et need hoopis täiustavad ühte head piparkoogi maitseelamust.