Valmistamisaeg: 30 min
Küpsetamise aeg: 1 h
Kokku kuluv aeg: 1 h 30 min
Koostisained
- 150 g suhkrut
- 100 g toasooja pehmet võid
- 3 M suuruses muna
- Soola
- 2 tl küpsetuspulbrit
- 250 g jahu
- 1 tl vanillisuhkrut või ekstrakti
Katte koostisained
- 50 g suhkrut
- 50 g võid
- 100 g mandlilaaste
- 1 spl rummi
- 2 spl ilma kuhjata jahu
- 80 ml vahukoort
- Näpuotsaga soola
Valmistamisõpetus
- Eelkuumuta ahi 180 kraadini.
- Vahusta toasoe või suhkruga, seejärel vahusta segusse ükshaaval munad ja vanillisuhkur.
- Teises kausis sega jahu, sool ja küpsetuspulber.
- Sega ettevaatlikult kõik kokku ja aseta vormi ning tõsta ahju 30-35 minutiks kuni kook on veel veidi keskelt toores.
- Samal ajal kui kook küpseb sulata pliidil või ja sega katte koostisained kokku kuni segu on paksenenud ja määri koogile.
- Tõsta ahju temperatuur 200 kraadile ja küpseta 20-25 minutit kuni kook on pealt krõbe ja kuldpruun.
Tosca kook
Kook – üks nendest vahvatest sõnadest meie armsas keeles mida saab lugeda nii ühest kui ka teisest otsast. Lisaks sellele on see alati millegi väga meeldiva tähistuseks, proovige vaid sellele mingi negatiivne külg leida – õuna, mee, liiva ja isegi lehma (ära luiska, ma tean, et muigasid). Minu tänane küpsetis saab olema midagi põhjamaist, isuäratavat ja miskit mille originaalkeelne nimetus on lihtsalt tore – Tosca kook ehk toscakaka. Ilusaks vormisin oma koogi ma selle koogivormiga kauplusest Apelsin.
Tosca kook on oma päritolu poolest isegi ehk pisu petlik, kuigi nimi võiks viidata Vahemereäärsele piirkonnale, siis tegelikult on ju tegu täitsa põhjamaise roaga. Tänapäeval peetakse seda Rootsi küpsetiseks, kuid mõned julgemad määrivad seda ka norrakate või isegi taanlaste süüks. Sama ähmane on tegelikult ka selle nimesaamine – on kaks põhilist teooriat, ühtede arvates sai kook nime tänu Toscana piirkonnast pärit mandlitele, mida selle tegemisel kasutati. Teised peavad tõenäoliseks, et nime taga on kuulus Puccini ooper „Tosca”, mis räägib 1800-date aastate kuulsast pagarisõjast New Jersey tänavatel, kus omavahel jagasid maid see tüüp kes leiutas Napoleoni koogi ning teiselt poolt kuulus maffiaboss Mas Carpone (võib olla, et ma ajan siin midagi sassi). Peategelane sai lõpus surma, see on kindel.
Kuigi mulle meeldib retsepte teha vastavalt mõnele pühale või sündmusele mis parasjagu tulemas on, siis seekord on põhjuseks tungiv soov üht head kooki süüa. Minu soovi täitmisel mängib asendamatut rolli see koogivorm kauplusest Apelsin, mis mind ka varem tublisti aidanud on – kvaliteetne, mittenakkuv ning mis kõige olulisem – vaba igasugu kemikaalidest, mis suures kuumuses toidu sisse imbuda võivad. Tee vaid tainas valmis, pista see vormi ning kata mandlite ja muu vajalikuga ning pista see ahju. Pärast koogi küpsemist oli selle koogivormi kvaliteeti jälle näha – mitte üks tükk ka ei jäänud vormi külge. Minu tosca kook, mis oli tagasihoidlikult öeldes täiusliku kujuga ja mitte kehvema maitsega leidis ruttu ma tee taldrikule ning võisin teda nautima hakata. Lisaks võib selle kõrval pakkuda ka jäätist, moosi või lausa mõlemat.
Tosca kook – midagi erilist mida pakkuda külalistele kohvi kõrvale või lihtsalt pühapäevahommikuseks üllatuseks pannkookide asemel. Proovi järele!