Kuna poeletid on verivorsti-laadsetest toodetest pühade eel lookas, otsustasime Retseptisahtli seltskonnaga õdusa õhtu korraldada ning praekapsa, kartuli ja kõrvitsasalatiga koos vähemalt osa sellest valikust läbi katsetada – milline verivorst sobib ka kõige pirtsakamale pidulisele?
Loomulikult on selge, et kõige maitse on erinev ning seega ei olnud ka meie eesmärgiks üles seada pingerida, vaid hoopis selgitada välja, milliseid ootuseid mis verivorst siis täidab – ehk aitab see meie lugejate valikut poes seistes veidi lihtsamaks teha.
Meie testisime kolme erineva tootja verivorste: Nõo Lihavürsti verivorste vanalihaga, Rannarootsi verivorste suitsupekiga ning Linnamäe verivorste karulaugu võiga.
Nõo Lihavürsti verivorstid kanalihaga
Lisaks koostisele on enamiku verivorstisõprade jaoks oluline kindlasti ka toote välimus – osa poes pakutavaid vorste on paksemad ja ümarad, osa piklikud ning peenikesed. Nõo verivorstid kanalihaga on klassikalise peenikese ja pikliku kujuga ning tuleb ära märkida, et ka vorsti lõigates säilib tal kaubanduslik välimus. Ei ole ka karta, et verivorst lõigates nii-öelda koost laguneb.
Kuigi toote etiketi järgi on Nõo verivorstide kana kintsuliha sisaldus vaid 12%, siis on hõrgu linnuliha erisus selgelt maitses tunda ning seda kinnitas ka kogu meie seltskond. Vorstid koosnevad peamiselt odratangust, toiduverest (25%), kana kinitsulihast (12%) ning sealihast (8%).
Maitse on lisaks selgelt eristuvale kanaliha maitsele ka jõuludele kohaselt küllaltki vürtsikas, tunda on erinevaid pipraid ja vürtse. Kinnitame, et vorst maitseb suurepäraselt ka ilma traditsioonilise pohlamoosikastmeta.
Rannarootsi verivorstid suitsupekiga
Rannarootsi on vastupidiselt Nõole mõelnud pigem neile, kes armastavad paksemaid ja toekama välimusega verivorste. Kindlasti oleneb palju ka küpsetusviisist, kuid on näha, et suitsupekiga verivorstid on pehmemad ning lõigates veidi laialivalguvad. Just seapeki tõttu, mis moodustab vorstist üsna suure osa, on toidu välimus ka pehmem ja ei säilita lahti lõigates enam oma kuju.
Verivorstide koostis on suuremas osas odrakruupidest, seapekist ja kamarast. Lisatud on verepulber (3,6%) ning lõhna- ja maitseaineid. Rannarootsi verivorstide maitse on väga klassikalise verivorsti moodi – sobivad kõigile verivorstisõpradele. Ükski vürts ega maitseaine ei jää domineerima ning on seega ilmselt ka kõigile lastele sobivad. Seapekk annab vorstile lisaks mõnus mahlasuse ja hõrgu sealiha maitse.
Linnamäe verivorstid karulaugu võiga
Lõbusate pakenditega Linnamäe on läinud oma karulaugu võiga verivorstidega ilmselt pigem seda teed, et anda tavalistele verivorstidele uudne ja põnev nüanss. Võime julgelt öelda, et eesmärk on edukalt täidetud ning karulaugu või sobib verivorstidesse suurepäraselt!
Vorstide koostises on esikohal taaskord odrakruubid, toiduveri, sealiha (10%), seakamar ning rukkijahu. On selge, et ka karulauguga (toote koostises 7%) pole koonerdatud ning see on vorsti imeheas maitses ka selgelt tunda.
Linnamäe verivorstid karulaugu võiga on sarnaselt Nõo verivorstidega pigem peenikesemad ja piklikumad ning säilitavad vorsti lõigates ka oma esialgse vormi. Julgeme soojalt soovitada kõigile, kellele meeldivad igasugused ürdivõid, tugevad maitsed ja mahlased verivorstid.
Oleme veendunud, et ühte korralikku jõuluõhtut ikka ilma hea verivorstita peetud ei saa ja loodame, et meie väike verivorstitest oli teile tänavusel valikul abiks. Serveerida soovitame verivorsti kindlasti hoolsalt valitud pohlamoosiga. Vürtsine verivorst sobib maheda ja hapuka moosiga lihtsalt imeliselt!
Vaata ka glögi testi siit!
