Pihlaka-õunahoidis

Koostisained

• 400 g õunu
• 150 g pihlakaid
• 100-150 g astelpaju
• 400 g suhkrut
• 100 g tarretisesuhkrut
• Veidi vett
• NB: kes soovib paksemat marmelaadi võib kasutada ka moosisuhkrut!

Valmistamisõpetus

1. Puhasta ja steriliseeri purgid.
2. Õunad lõika lõikuriga või käsitsi poole sentimeetristeks sektoriteks.
3. Vala marjad ja õunad potti ning lisa suhkur.
4. Lase keema ja kogu vaht pealt ära.
5. Keeda 10 minutit ja lisa tarretisesuhkur.
6. Keeda veel 5 minutit, sega ja tõsta purki.
7. Lase aeglaselt jahtuda, pane kaas kinni ja säilita külmas.

Pihlaka-õunahoidis

Tänavune on jälle üks nendest aastatest kui meie piirkonna õunasaak on ülevoolavalt rikas. Naabruskonna aiaesistele on välja tõstetud õunu täis kastid, millest igaüks saab omale kasvõi sületäite kaupa närimiskraami kaasa haarata või proovides igast kastist vaid üht sorti, lubada omale lihtsalt väikest maitserännakut. Minu lahendus suurele õunasaagile on alati olnud need hoidisteks kokku keeta kuna see pole väga aeganõudev ja saad külmal talvelgi oma aiasaadusi mõnusal moel nautida. Abiks kauplus Apelsin, võtame ette ja keedame valmis ühe minu lemmiku – õunahoidis pihlakatega.

Toitude hoidistamises saab peamiselt süüdistada ühte meest. Prantslane Nicolas Appert oli üsna veendunud, et just õhu ligipääs toiduainetele paneb need riknema. Selle teadmisega ta ka alustas 18. sajandi lõpus oma esimeste katsetega kuidas toite kauem säilitada. Siis tuli mängu Napoleon, kellel oli mure oma armee toitmisega ning lubas premeerida suure hunniku kohaliku rahaga ükskõik keda, kes tema hädadele lahenduse leiaks. Saades potentsiaalsest preemiast innustust, andis Appert  oma katsetustele hoogu juurde ja hakkas oma õhukindlaid toite muu hulgas ka keetma ning see tõi talle ka võidu, kuigi ta ise kindlat põhjust ei mõistnud miks keetmisest kasu oli, sest mikroobidest ei teatud tollal veel midagi. 15 aastat katsetusi ning 1810 aastal saime ametlikult selle tehnoloogia, mille abil täna keeta valmis üks mõnus õunahoidis.

Kõige esimese asjana tuleb purgid ära steriliseerida – selleks võib neid keeta või elektriahjus märjana läbi kuumutada. Mina keetsin purke kuumas vees umbes 10 minutit. Väga hoolikalt pöörasin tähelepanu ka kaantele ja nende tihenditele, et miski võõras minu purkidesse ei jääks.

Siis puhastasin ära kogu selle kraami, millest minu õunahoidis koosneb – marjad ja õunad. Kui marjadega oli asi lihtne, siis õuntega tegelikult veel lihtsam, sest kauplus Apelsin pakub üht väga mugavat õunalõikurit, millega sain ilma erilise vaevata need tülikad õunasüdamed välja lõigata ja selle käigus ka õunad kuueks sektoriks viilutada. Sektorid tükeldasin veel väiksemateks, suupärasteks tükkideks.

Seejärel panin kõik ühte potti kokku, lisasin suhkrut ja vett ning panin kraami keema. Pott peaks olema paksu põhjaga ning mittenakkuva pinnaga – nii väldid hiljem selle pesemisel suuremat vaeva.

Kui kogu keetmisel tekkiv vaht on eemaldatud, lisa tarretise suhkur ning sega kraam korralikult läbi. Minul on sellise viskoosse toidu segamiseks alati käepärast silikoonist lusikas, mis on selle töö jaoks lihtsalt ideaalne. Pisut veel keetmist ja saingi hoidise purki pista. Leidsin omale hiljuti sellised väga asjalikud purgid, millel on mugavalt suletavad kaaned ja lisaks ka küljele suurused peale kirjutatud. Hämaral keldririiulil on tänuväärt selline kirje purgi küljel.

Õunahoidis pihlakatega – hõrgutav maius, mida saad tegelikult aastaläbi nautida, kuid usu mind – külmal talveõhtul mõne värske piruka või tükikese jäätisega on see parim. Samuti on tegu ühe vahva kingiga mida rohkem linnastunud sõpradele pimedal aastaajal pakkuda. Pole vahet mida purki pista kavatsed, kauplus Apelsin on sulle kindlasti abiks. Seega, vut-vut hoidistama!

Loe lisaks, kuidas teha soolakurke!