vähendada toidujäätmete tekkimist

Ma olen üsna veendunud, et meie seas ei ole mitte kedagi, kellele meeldiks toitu raisata. Samas on uuringud näidanud, et Eesti inimene viskab toidujäätmeid aastas ära rohkem kui 50 kg. Koguseliselt on see rohkem kui näiteks 100 tervet röstsaia pätsi! Tundub, et oleme unustanud, kuidas meie esivanemad toitu austasid. Toidujäätmete tekkimisel on mitmeid põhjuseid, kuid jäätmetekke vähendamiseks saame ise väga palju ära teha. Otsustasime liituda Keskkonnaministeeriumi kampaaniaga „Austa toitu jäägitult“ ning räägime täna sellest mis mõju on toidujäätmetel ning kuidas seda vältida.

Raisku läheb rohkem, kui me arvata oskame

Sageli me ei mõtle, kui palju ressursse kulub meie lauale jõudva toidu tootmiseks. Toidu raiskamine tähendab ka kõikide toidu tootmiseks kasutatud ressursside raiskamist.

Näiteks olen kuulnud, et söömata jäänud toidu kasvatamiseks haritava maa suurus on võrdne kahe Austraalia pindalaga. Sellel hiiglaslikul maalahmakal kasvavad taimed ja loomad vajavad energiat ja vett, mida võiks kasutada mõnel palju jätkusuutlikumal moel. Samuti kasutatakse toidu kasvatamiseks hulgaliselt väetisi ja koormatakse põllumaad. Lisaks kulub ressurssi toidu töötlemisele, pakendamisele ja transpordile. Kõige eelnevaga ja ka hilisema jäätmekäitlusega kaasneb kasvuhoonegaaside heide. Tagatipuks on kogu selle luhta mineva töö tegijateks ju inimesed meie ümber – autojuhid, põllumehed jne. Samuti on toiduraiskamine ebaeetiline. Samal ajal kui me viskame söögikõlblikku toitu prügikasti, on palju peresid, kes ei saa endale korralikku kõhutäit lubada.

Miks ma sellest kõigest räägin – just kogu see eelnev teadmine aitas mul väga tõsiselt oma harjumuste peale mõelda ning näha kuidas ma saaksin asja lihtsa vaevaga paremaks muuta.

Olen saanud aru, et vähendades toidu äraviskamist, on võimalik vähendada toodetava toidu, kasutatava energia, vee, väetiste, põllumajandusmaa ja pakendite hulka. Samuti hoiab nii kokku erinevaid ressursse toidu ja jäätmete transpordilt ning jäätmekäitluselt.

Toidujäätmete vähendamine on lihtne

Minu puhul algas toidujäätmete tekkimine poest toidukottidega väljumisega – ma ostsin rohkem, kui päriselt süüa jõudsin. Ja seda mitte üldse tahtlikult, tihti olid süüdi emotsiooniostud, teinekord ei teadnud mida ma plaanin söögiks teha või tegin hoopis liiga palju ning palju ostetud toidust jäigi söömata. Selle muutmiseks võtsin kasutusele viis lihtsat nippi, mida teile ka soovitan:

  1. Koosta poenimekiri

Sedasi saad oma menüü täielikult läbi mõelda ning ebavajalikud ostud jäävad ka tegemata. Nutikas oleks poodi minna ka täis kõhuga!

  1. Kasuta toidutegemisel ära olemasolev toit ja toiduülejäägid

Enne kui tõttad poodi uusi toiduaineid ostma, vaata korra omal köögis ringi mis sul juba olemas on. Võib olla on ka eelmisest toidukorrast midagi alles ja võid omale kõigest olemasolevast korraliku roa valmistada. Miks mitte teha näiteks seisma jäänud köögiviljadest maitsev püreesupp?

  1. Parim enne“ ja „kõlblik kuni“ on vägagi erinevad – hoia neil silm peal ja ära aja neid segamini!

„Parim enne“ märgistusega toitu võid ka mõnda aega pärast tähtaja ületamist süüa, lihtsalt enne tarbimist vaatle, nuusuta ja maitse. „Kõlblik kuni“ tuleb tarbida enne kui see kuupäev möödub, kuna selle näol on tegu kiirelt rikneva toiduga. Kui aga lähed poodi täna tarbimiseks toitu ostma, siis ära karda tänase „kõlblik kuni“ kuupäevaga tooteid. Nii võid ka raha säästa, sest paljud poed teevad allahindlusi toidule, mille säilimistähtaeg hakkab lähenema.

  1. Säilita toitu vastavalt juhistele ning kasuta enne ära vanem toit. Hea nipp on tõsta kappides vanemad toiduained ettepoole, nii ei unune need kapisügavustesse!
  2. Sügavkülmuta üleliigset toitu! Olen avastanud, et kaval on pakkida valmistoit portsjonite kaupa sügavkülma. Nii väldin üleliigse toidu äraviskamist ja saan kiiretel päevadel soojendada täpselt paraja toidukoguse.

Nende väikeste nippidega võid säästa kena kopika raha ning aitad kaasa ka üleüldisele toidukao vähendamisele. Häid nippe, mida rakendada kodus ja ka väljas süües, on aga veelgi! Kõige selle kohta soovitan lähemalt lugeda ka keskkonnaministeeriumi kodulehelt.

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here