Teepidu Retseptisahtel

Aina eredam päike särab aina sinisemas taevas aina kauem, ja isegi temperatuurid lubavad tasapisi – küll kerge pleediga, aga siiski – hommikukohvi terrassile nautima minna. Kui nüüd aga pärast tööpäeva või nädalavahetusel tuleb mõte paari sõbraga rahulikumal toonil kokku saada ja üldiselt on kontsentreeritud kofeiinilaksudest juba enam kui kõrini, siis miks mitte võtta ette hoopis üks nii-öelda ‘teepidu’?

Ausalt öeldes on nostalgianootidest kumavad teepeod tänapäeval ääretult ja mitme nurga alt alahinnatud – terve ettevõtmine on õdus ja hubane, maitseelamused saab kätte lihtsalt, ettevalmistusi kui selliseid peaaegu et polegi, ning mis kõige tähtsam, asi keerleb ikka seltskonna, mitte millegi kõrvalise ümber. Meie seltskond otsustas igal juhul sellise nostalgiasärast jumetunud teeõhtukese ette võtta, ja panime selleks kokku paar mõnusat, kutsuvat serviisi.

Esimene komplekt on stiili poolest vaoshoituma, inglaslikuma (ja kui juttu on teest, ei pruugi inglaslikkusest suuremat komplimenti ollagi), ning ehk isegi elegantsema iseloomuga; klassikaline disain ja tagasihoidlik pastellroosa täpimuster sobivad pea igasse keskkonda, jäädes värvipaletilt võrdlemisi neutraalseks, ning eemaldades iga potentsiaalse värvikakofoonia läbi kenasti tuvastatavate, pea ikooniliste disainielementide.

Eesmärgiga kombineerida funktsiooni ja stiili soetasime Koduekstrast seega stiilipuhta teekannu, klaasialused, kaanega kruusid, koogialuse (mille täitsime ise küll muffinitega, aga teate küll, elu on vaba) ja minu kui täiskasvanud mehe täieliku lemmiku ehk keraamilisereisikruusi, millele saab vinge roosa kaane kinnitada. Jep.

Teine serviis on esimesest veidi värvikam ja mängulisem, vähemasti värvipaleti poolest – kui esimene komplekt manab silme ette inglasliku elegantsi, tuletas teine mulle meelde uuendatud versiooni kunagistest vanaema serviisidest, mida kord maakodu päikesesooja kastetud köögis kasutatud sai. Selgelt sütitas see minus koheselt nostalgilise soojuse ja komplekti pidigi kokku panema.

Eestlasliku nostalgiamaigulise serviisi moodustasid meil muidugi loodusvärvides kruusid, kann, eriti mõnusad klaasialused, võitoos (mida on kusjuures megamugav teepakikeste hoidmiseks kasutada) ja muidugi mugavate käepidemetega kandik, et teeõhtut oma soovi järgi ringi liigutada.

Igal juhul, viimane aeg kõik unustatud puhkereisidelt ostetud teesordid sahtlitest ja kapinurkadest välja otsida.

JÄTA OMA VASTUS

Please enter your comment!
Please enter your name here